IT blogi - ITSPEA

Selle nädala teema oli andmeturve. Internet on petturite lõputute võimalustega pärusmaa, kus vähemteadlikku kasutajat on väga kerge konksu otsa saada. Tundub, nagu oleksid juba kõik võimalikud pettuste variandid läbi proovitud, kuid siiski leidub kes sellest midagi ei tea, näiteks pealekasvav põlvkond. Samuti on ka petturid ajajooksul suutnud välja mõelda uusi ja erinevaid skeeme. Tooksin näidetena põhilisemad välja:  1. Internetioksjonid - Eestis nüüd just mitte väga levinud skeem. Läbi oksjonite pakutakse kaupa ettemaksu nõudega. Hiljem kaotakse koos rahaga ning kaupa tellijale ei saadeta.  2. Tulevikku ennustavad kirjad  - Lubavad muuta elu ning ennustada tulevikku, teenuse loobumise korral võib muidu sinuga midagi halvasti juhtuda.  3. Püramiidiskeemid - tänaseks enam mitte nii uus teema aga algusaastatel üsna populaarsust koguv skeem. Loengutes määritakse väga hästi pähe, kuidas saab raha teenida uute liitujate värbamisega, kui uued värbajad omakorda värbavad uusi liikmeid

13. nädala teemaks oli puuetega inimeste erinevad lahendused arvuti kasutamiseks. Tehnoloogia areneb kiiresti ning võib öelda, et iga päevaga tarkvarad kui ka riistvarad aina uuenevad ning parenevad. Tänaseks on juba välja aretatud mitmed häid abivahendeid puuetega inimestele Samuti suudavad inimesed aega ajalt mõelda välja midagi uuenduslikku erienvatele teenustele, äppidele, programmidele, mis muudavad meie elu lihtsamaks ja/või mugavamaks. Üheks selliseks äppiks mida tahaks välja tuua on Stuudium. Sarnaselt E-Kooliga, on seal samuti võimalik näha jooksvaid puudumisi, hilinemisi, märkuseid, hindeid jms. Eriliseks aga teeb seda võimalus suhelda ka jooksvalt õppejõududega, saada telefonile teavitusi märkuste kohta, tulevate sündmuste ja ürituste kohta. Õpetajad kui ka õppealajuhataja annavad sinna pidevalt erinnevat infot, mis on ja jääb alati kättesaadavaks. See on väga hea märkmik. Samuti on võimalik ka suhelda klassis olevate õpilaste vanematega.

12. nädalateema fookuses on inimene ja arvuti ning nendevaheline kommunikatsioon. Sellega seonduvalt on ülesandeks tuua veebist üks positiivne ning üks negatiivne näide kasutatavusest. Kasutatavuse all saab silmas pidada teatud eseme kasutusmugavust ja lihtsust. Eelnevaga seonduvalt on J. Nielsen kasutatavuse defineerimiseks välja toonud peamised omadused: - õpitavus - tõhusus - meeldejäävus - vead/ veakindlus - rahulolu - kasulikkus Võttes võrdluseks Eestis kasutavatae internetipankade kasutatavust veebis, võiksin välja tuua erinevad positiivsed ning negatiivsed kogemused erinevae pankade osas. Kasutan võrdluses Swedbank, Nordea(Luminor) panka ning SEB panka. Positiivne Swedbank: Mugav sõlmida erinevaid kindlustusi, k.a liikluskindlustust, kaskot. Üsna kasutajasõbralik ning lihtsasti üles leitavad teenused. Pank kontrollib, et nimi ja kontonumber klapiks, et ei tekiks väärülekandeid. Pangasisesed maksed toimivad kiirelt. SEB: Võimalus kasutada erinevaid raha planeerimis

11. nädala teemaks oli "arendus- ja ärimudelid" kus tuleb analüüsida üht ärimudelit ning üht arendusmudelit konkreetse projekti põhjal. Ärimudel SaaS (Software as a Service) on paljude tarkavarade ja teenuste seas üsna populaarne. Positiivseks pooleks sellejuures teenusepakkujale on pikaajaline kindel sissetulek mis aitab kaasa arendusele, kui ka kasutajale, ei pea suurt summat korraga välja käima. Samas negatiivne pool, kui teenust pikalt kasutada on kulu üpris suur. Analüüsiks valisin Google Apps'i. Tarkvara või teenus iseenesest toimib kõigi jaoks tasuta: e-mailid, piiratud koguses admete üleslaadimine Google Drive jpm. Lisaväärtuste saamiseks näiteks rämpsposti kaitse, suurenenud admemaht failide üleslaadimiseks jms, tuleb selle teenuse eest juba tasuda. Agiilset arendusmudelit kasutavat näiteks Google ja Apple. Erinevalt Google'ist, kasutab Apple süsteemis väikseid rühmitusi 2-12 inimest rühma kohta. See on viinud neid kiiremini erinevate üleskutsete läbivii

8. nädala teema keskendub IT- alasele professionaalsusele ning sellega seonduvalt kirjutan, milline oleks IT-proff Eestis aastal 2017, sealhulgas käsitlen selleks vajalikke eeldusi, omadusi ja oskuseid. IT-proff peab olema innovaatiline ning omama head teadmistepagasit. Kuna IT-maailm ning selles leiduvad lahendused võivad tehnoloogia arenguga seonduvalt kiiresti muutuda, peab IT-proff olema võimeline kiiresti muutustega kohanema ning võimalusel pakkuma välja ka häid omapoolseid lahendusi. 2017. aastal tegutsev IT-proff ei saa jääda truuks oma teatud veendumuste ja tegutsemisviiside juurde (kui, siis ainult mingis raamistikus, aga mitte kogu protsessi vältel), kuna need võivad ajaga kiiresti ammenduda. Eeldused Selleks, et kvalifitseeruda IT-profiks, peab isik omama kindlasti eelnevat kogemust (pigem pikaajalist). Kogemuseks võib olla kas erinevate lahendustega töötamine, et isik omab head ettekujutlust mitmetest võimalustest ja lahendustest või teisalt just süvendatud kogemus ühe

Käesoleva kursuse teemaks on copyleft ning selle tunnuste määramine. Erinevalt copyright'ist lubab copyleft muuta ning levitada teost või tarkvara järgmiste kasutajate ja autorite jaoks ainult siis, kui tingimusi pole muudetud. Selle ideega tuli esmakordselt avalikkusele Richard Stallman 1984 aastal. Copyleft jaguneb neljaks kategooriaks: Väga tugev (AGPL), tugev (GNU GPL), nõrk (GNU LGPL) ja ilma copyleft'ita litsentsid. Väga tugev (AGPL): Selle litsentsi puhul peab autor välja andma tarkavara samade tingimustega kui oli see algselt välja antud. Selle alla kuuluvad näiteks ,  BerkeleyDB ,  Nextcloud ,  ScyllaDB . Tugev (GNU GPL): GNU GPL on sisuliselt sama, mis on AGPL, kuid omab vähesel määral erinevusi. Näiteks ei pea olema sama litsents, kui tarkvara jagatakse üle kogu võrgu. Näideteks:  Dada Mail ,  GroupServer Nõrk (GNU LGPL): See litsents on mõeldud spetsiifilisematele tarkvaradele eelkõige linkimist ärivaraliste teekidega ( Free Pascal Runtime Libr

Selle nädala teema oli Christian Engström ja Rick Falkvinge " The Case for Copyright Reform " 2. peatükis olevate ettepanekute hindamine. Lühidalt öeldes, on soov autoriõiguseid ning infojagamist leebemaks muuta - mittekaubanduslik jagamine ning kopeerimine legaliseerida. Tooksin välja mõned punktid eelpool mainitu kohta: Lühendada autoriõigust 70 aastalt 20 aastale.  Olen selle väitega täiesti nõus, ning minu arvates võiks see olla isegi 10 aastale.  Autori eluiga + 70 aastat autoriõigust ning lisaks on võimalik seda ka pikendada on tõsiselt absurd. Aastateks seisma jäänud raamatutest, kogumikest jms võivad need näiteks lõpuks hävineda täielikult. Tasuta mittekaubanduslik jagamine Selle punktiga oleksin ma sama palju nõus kui mitte. Kellegiga info või faili jagamine otseühenduses ning samuti ka kellelegi luuletuse saatmine, kopeerides selle kuskilt võiks samuti nimetada kui kellegi loodu kopeerimist ning jagamist kuid see pole kummagile poolele, kelle va

5. nädala teemal on käsitletud Virgina Shea raamatus "Netiquette" välja toodud 10 käsku. Kuigi need käsud on aastast 1994, peab neist enamik siiski paika. Kuna ise pole väga jututubadega, foorumitega ja muu sarnasega väga kokku puutunud, ei ole kursis seal oleva käitumismalliga. Küll aga igapäevaselt veebist uudiseid sirvides, kohtab seal väga palju kommentaare erinevade uudiste kohta. Võiksin julgesti väita, et valdav enamus kritiseerib toimetajate tehtud kirjavigu, rohkem tegelikult ikkagi trükivigu. Seda teemat lugedes pani see mind kohe mõtlema nende inimsete üle, kes teiselpool kuvarit istuvad ning kommentaare kirjutavad. Mis paneb inimesi kirjutama kommentaariks " Kas teil seal toimetuses on idioodid või kirjaoskamatud tööl? Saatke nad kooli tagasi! " stiilis? Selles tsitaadis on rikutud pea kõiki punkte. Nii nagu kirjutas ka Kaido Kikkas kursuse teemas  " Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest "  " Trükivigade üle irisevas kirjas on al

4. nädala ITSPEA teema keskendub võrgu- ja infoühiskonnale ning sellega seonduvalt lugesin läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile , mida järgnevalt analüüsin. Täpsemalt käsitles raport aspekte, mis kaasnevad globaalse infoühiskonnaga. Kuna raport oli kirjutatud milleeniumivahetuse esimestel aastatel, käsitleti selles arengusuundasid ning võimalusi, mis võiks tulevikus teisiti olla ning muutuda. Tegemist oli üpriski huvitava lugemisega infoühiskonna arengusuundadest, aga kohati ka suhteliselt filosoofilise kirjutisega, eelkõige raporti esimese osa puhul. P. Himanen kirjutas, et informatsiooniühiskonna idee seisneb loomingulises ühiskonnas, mille aluseks on suhtlemine. Seejuures ei saa informatsiooniühiskonda pidada uudseks tehnoloogiaks ega eraldiseisvaks ühiskonnaks, vaid võimaluseks ning suunaks, kuidas teha toiminud protsesse teisiti. Selleks, et teha midagi teisiti, peab ühiskond olema võimeline innovatsiooniks ning olema avatud arengule. Sellega seonduva